Kolmapäev, 12. august 2009

Eilne päev algas sõiduga Zürichisse, see linn meeldis meile väga. Vanalinna kitsastel tänavatel oleksime hea meelega pikemaltki jalutanud, vastu tuli üks teisest toredam hoone, muu seas gildimaju teatud ameti juurde kuuluva rekvisiidiga ukse kohal rippumas. Zürichijärve ja Limmati jõe vesi on väga selge, põhi oli näha. Üllatuseks oli kuulus Grossmünster seespool küllaltki tagasihoidlikult kujundatud võrreldes Saksa katedraalidega, näiteks Kölni omaga. Teiselt poolt tuleb muidugi arvesse võtta, et tegu on protestantliku jumalahoonega.

Peterkirche tornikell, mis on ühtlasi Euroopa kõige suurem kell, on tõepoolest väga võimas!

Frauenkirche Marc Shagalli akende klaasmaalingud on samuti väga omapärased ja seetõttu igati vaatamist väärt. Bahnhofstrassel kõndides oli kogu aeg meeles, et otse meie jalgade all paiknevad tohutud rahaseifid, mis on maist rikkust täis. Zürichi iga 300. elanik pidi ju miljonär olema! Käisime korra sees siinsamas Bahnhofstrassel asuvas kuulsas Sprüngli kondiitriäris. Ostsime sealt kaks (kummalegi oma) maiustust, mis olid rohkem küpsise kui kommi moodi. Zürichist ostsime Kerttule ka seekordse reisi puukassi, mis oli ilus triibuline ja uhkete vuntsidega.

Järgmiseks sihtpunktiks oli meil Luzern, otsustasime juba varem õhtupoolikul ennast selle linna külje all kämpingusse sisse seada, et järgmisel päeval kohe varakult linnaga tutvust teha. Lido kämping paikneb väga ilusa Luzernijärve kaldal, kuid järve ujuma minna polnud sugugi lihtne: ainult kassa kaudu, päevapileti hinnaga. Me ei tahtnud aga pileteid osta ning jäigi meil seetõttu ujumata. (Näis, millal selle reisi esimene ujumine toimub?!) Õhtul tegime väikese jalutuskäigu järve lähedal. Ühe baari ümber oli hulgaliselt diivaneid, voodeid ja niisama madratseid murul, nendel pikutas inimesi siin ja seal. Kogu värk oli valgustatud nagu muinasjutus, näis väga romantiline välja.


Luzern oma puusildadega - Spreuerbrücke, kus puupaneelidel on Surmatantsu teemalisi maalinguid ning kaheksanurkse veetorniga Kapellbrücke, mida peetakse linna sümboliks - oli äärmiselt ilus elamus. Jalutasime sildadel ning mööda linna tänavaid paar tundi. Kapellbrücke ühendab Reussi jõe kaldaid kohas, kus jõgi Luzerni järvest välja voolab. Nägime Luzernis ka tohutult palju luikesid, mis uljalt ringi ujusid ning ennast hästi lähedalt pildistada lasksid.

Järgmiseks sõitsime Interlakenisse, ja nüüd algasid Sveitsi alpid. Juba nende vaadete pärast tasus sinna minna! Imeilusad maastikud pisikeste järvede ja külakestega järgnesid üks teisele. Valisime kämpingu ilusa nimega: Jungfraublick. See on tõepoolest oma nime ära teeninud: alpid ümberringi ja metalse säraga Jungfrau (4158 m) kõige võimsam, üleni lumega kaetud.

Hüppasime bussi ja sõitsime lõpp-peatusse, mis asus väikeses mägikülas. Väga paljude majade küljes rippus reas erisuuruseid vaskkellasid, millel oli kuupäevi, ilmselt perekonna tähtpäevi (hiljem nägime selliseid suveniirina mitmes kohas müügil). Käisime natukese matkamas, aga ainult nii kaugele, et jõuaks ikkagi valges veel sööki valmistada ja süüa. Aivo tegi väga maitsva woki ja praadis lisaks Luzerni marketist ostetud bratwursti, nii et õhtusöök oli meil superhea.