Kui ma hommikul pesuruumist telgi juurde tulin, kuulsin, et Aivol oli juba toimunud väike "vahejuhtum" naabrikoeraga. Kui ta elektrikapist juhet ära toomas käis, tuli koerake talle täiesti ootamatult ja väga raevukalt kallale. Ilmselt on loomal „närvid läbi“, või oli ta lihtsalt oma peret kaitsmas, ei saa ju koera psühholoogiast aru. Õnneks sai Aivo ennast käes rippuva juhtmejupiga ära kaitsta, muidu oleksin pidanud talle kohe esmaabi andma. Hea, et mul on alati sidemetekott autosõitudel kaasas.
Täna oli meil plaanis Bolognaga tutvumine. Esimene asi linnas oli minu prillide remont, sest eile kukkus mul prillisang ära ja ka kruvi kadus ära. Optikapoe leidsime väga ruttu, ja teenus läks maksma vaid poolteist eurot. Seejärel läksime kesklinna suunas kõndima mõnusa võlvitud käigu varjus. Selliseid on siin õige mitmeid, ja suurem osa neist on väikeseid toredaid pisipoode täis. Kuna suvised odavad väljamüügid olid juba alganud, olid poekesed riideid ja kingi jahtivaid nais-kliente paksult täis.
Ilus Piazza del Nettuno on saanud nime võimsa Neptunuse purskkaevu, Giambologna Fontana del Nettuno järgi. Piazzal on lisaks mitu hästi säilinud keskaegset valitsejapaleed.
Teine kuulus väljak on Piazza Maggiore, kus asub suursugune San Petronio hilisgooti stiilis kirik. Käisime kirikus sees, selle kesklööv on väga pikk, võimsate sammastega. Bologna mitmest keskaegsest tornist on alles nüüdseks ajaks vaid kaks, ja vähemalt üks neist on üsna viltune. Tornide juurest pole enam pikk maa ülikooli kvartalisse, kuhu me järgmiseks suundusime. Siinne ülikool (asutatud 1088. aastal) kuulub ju Euroopa vanimate hulka ja on ka praegu väga kuulus. Käisime seal omapärases muuseumis, mis oli muide tasuta. Seal sai vaadata muu seas hulganisti anatoomilisi makette, millest suur osa oli seotud sünnitusabi patoloogiliste seisunditega.
Järgmiseks käisime Modenas, kus on väga võimas romaanistiilis katedraal 12. sajandist viltuse torniga. Nii kirik kui ka torn olid kahjuks remondis, torn koguni tellingutes, nii et sellest paistis ainult ülemine ots. Ka kirik oli suletud. Kuna meil oli juba tohutu nälg, otsustasime süüa Modenas. Õiget pizzeriat me ei leidnud, istusime suvalise baari terrassile ja saime kumbki paar pizzatükikest, millega nälg ära kustus. Joogiks tellisime õlut, ja see maitses jube hästi 34-kraadises palavuses. Seejärel jalutasime siin vaikses, või õigemini öelduna uimases linnakeses, kus oli sellel ajal tõesti suhtelisest vähe turiste. Meie aja kuulsaim modenalane oli muide Luciano Pavarotti, kes sündis ja ka suri selles linnas.
Järgmiseks otsustasime sõita otse Liguuriasse, Levanto Rivierasse. Esimene kämping, mis asub suhtelisest mere ääres, oli kahjuks juba täis. Telk oleks veel mahtunud, aga auto enam mitte. Pidime sõitma üles mäkke, merest kaugemale. Siin leidus meile koht, aga ka üsna kitsas. Telk jäi pisut krussi; ja pesunöör kulgeb praktiliselt üle auto. Aga peaasi, et maja on püsti; on võimalik, et jääme siia ka kogu Cinque Terres matkamise ajaks.
Ei kommentteja:
Lähetä kommentti