sunnuntai 4. heinäkuuta 2010

Pühapäev, 4. juuli 2010

Kaks pikka päeva on nüüd sõidetud. Puhkuse teist õhtut hakkame veetma Austrias, külakeses nimega Kaumberg, mis asub Viinist allpool umbes 60 kilomeetri kaugusel. Lambad määgivad mäenõlvakul, nad jäetakse ilmselt ööseks välja.


On igati kena koht, välja arvatud "hullud", umbes parmusuurused putukad, kes lendavad kogu aeg ringi, teevad helikopteri häält ning proovivad juustesse ja kõrvadesse tungida. Paistab, et nad ei nõela, seega on tõenäoliselt üsna süütud. Neid on siin aga väga palju, ja vähemalt mind panevad nad aeg-ajalt karjatama. Ehk toimub nendel midagi pulmalennu taolist, sest nad näivad täiesti aruvabad olevat. Isegi Aivo läks nende pärast nii närvi, et lõikas noaga sõrme, sest ta valmistas parasjagu sööki.

Eelmise öö veetsime Varssavi WOK kämpingus. Olime seal esimest korda, ja meile meeldis see väga. Kämping on parasjagu väike, korralik ning puhas. Ka kliente oli tookord vähe, polnud mingit tunglemist. Aivole hakkas õhtul hämaras silma meie naabrite gaasiballoon. Sellist tüüpi saab tema jutu järgi osta ainult Soomest; seega pidid naabrid soomlased olema. See on täiesti märkimisväärne seik, sest siiamaani oleme Euroopa sõitudel sattunud kämpingutesse, kus ainsaks Soome numbriga autoks on meie sõiduk olnud. Kahtlus osutus õigeks. Loomulikult ei reisinud naabrid telgiga, vaid olid mikrobussi "vaese mehe" autosuvilaks muutnud.


Siin Austria kämpingus on väga uhke läikivateks poleeritud kivipindadega „hooldushoone“, kus kõik lausa särab puhtusest. Pesuruumid on tavakodu vannitoasuurused, ja igaühes on oma dušš, kraanikauss, WC-pott ning ka suur seinapeegel. Nüüd on kõhud mõnusalt täis Aivo meisterkokanduse kanawokki. See roog õnnestub tal kõige paremini just meie euroopasõitude ajal. Nüüd oli lisaks uus praepann kaasa aitamas : ) Mina olen tavaliselt kokaabi, minu ülesandeks on kõik köögiviljad tükikesteks lõigata. Kreetalt selleaasta maikuus toodud punane Boutari vein on jumalikult hea maitsega. Istume ning naudime olekut. Võtsime kasutusse ka uued hõbepeekrid, mis Aivo 50-aasta sünnipäevaks sai. Pimedas ei lenda need putukad ka enam. Meie kõrval on kahe telgiga grupp tšehhi noori, kes heitsid magamiskottidega päris lageda taeva all magama.

Ei kommentteja:

Lähetä kommentti